MIS ON KÕHUTANTS?

Kõhutantsu ei ole võimalik üheselt defineerida, eri inimeste jaoks tähendab see erinevaid asju. Me teame, et kõhutantsu mõiste pärineb 19. saj Prantsusmaalt (pr. k danse du ventre), aga traditsioonilised tantsud, mida “kõhutantsuks” on nimetatud, on pärit hiiglaslikult alalt Vahemerest Kesk-Aasiani ja nende täpset vanust on võimatu kindlaks teha. Suuresti on tegemist sooloimprovisatsiooniliste pärimustantsudega, mida iseloomustavad puusade, tuharate, kõhu, rinna ja õlgade selgelt rõhutatud ja isoleeritud liikumised. Tänane kõhutants on nende jt tantsutraditsioonide vastastikuste mõjude tulem.

Loe kõhutantsu ajaloost lähemalt

Vaatamata, või hoopis tänu sellele, et kõhutantsul puudub klassikaline traditsioon ja standardiseeritud liigutuste “sõnavara”, on kõhutants täna üks elujõulisemaid ja mitmekülgsemaid tantsustiile. Minu jaoks on kõhutants eelkõige elust rõõmu tundmise ja käesolevas hetkes kohalolemise viise. Mind on alati võlunud kõhutantsu loomulikkus ja väljendusrikkus, kõhutantsija võim, salapära ja naiselikkus, tantsu iidsed juured. Kõhutants on aidanud mul avastada ja mitmeid kordi taasavastada endas jumalanna…

Kliki alloleval videol, et näha minu lugu.

Õpetajana tõotan:

• jagada heldelt oma teadmisi ja oskusi, ning tunnustada nende allikaid;

• ausalt tunnistada, kui ma ei tea vastust;

• õpetada tõearmastust, mitte aga tõde;

• olla kannatlik ja julgustav;

• austada iga õpilase eripärasid ja kaitsta neid ka teiste ees;

• kohelda iga õpilast lugupidavalt kui võrdset;

• tagada õpilase kehaline ja vaimne terviklikkus;

• aidata õpilasel ületada hirm, süütunne, kahtlused ja valu, kui tal peaks seda vaja olema;

• pakkuda õpilastele rõõmsat, nauditavat ja arendavat, samas distsiplineeritud puhkust igapäevaelu stressist.

Sellest lähtuvalt on minu kohustus:

• olla, nii hästi kui oskan, eeskujuks tantsija, õpetaja ja inimesena, aga ka igavese õpilasena;

• inspireerida tantsimisest rõõmu tundma;

• hoolitseda vastavalt oma võimalustele selle eest, et õpilased hoiavad tantsides oma keha ja tervist, teadvustavad idamaise tantsu ajalugu ja peavad lugu selle kultuuritaustast;

• põhjendada oma veendumusi ja tegusid, väljendada õigustatud ja asjakohast kriitikat, lähtuda oma südametunnistusest ja väärtustest;

• seista vastu isikutele ja suhetele, kui need selle tõotusega võetud kohustuste täitmist takistavad. 

Õpilaselt ootan:

• uudishimulikku ja avatud suhtumist, julgust ning lugupidamist õpetatava materjali, teiste õpilaste ja õpetaja suhtes;

• pühendumist, järjepidevust ja enesedistsipliini tundidest osavõtmisel ja püstitatud eesmärkide poole pürgimisel;

• küsimuste või murede korral avatud kommunikatsiooni;

• kannatlikkust ja enesesõbralikkust.