MIKS TULLA KÕHUTANTSU TRENNI?

1) KEHALINE KOORMUS. Idamaine tants arendab kõiki suuremaid ja väikseimaid lihasgruppe. Tegemist on üldfüüsilise treeninguga, mis annab hea toonuse nii kätele kui ka jalgadele. Intensiivsem treening arendab ka füüsilist vastupidavust. 

2) VABAM, HOITUM JA PAINDLIKUM KEHA. Idamaine tants muudab liigesed, eelkõige puusad liikuvamaks ning selja paindlikumaks. Regulaarse tantsu harrastamise tulemusena paranevad kehatunnetus ja kehahoid mitte ainult tantsimisel, aga ka igapäevaelus - kõndimisel, seismisel ja istumisel. Tugevam kontakt oma kehaga aitab luua sõbralikumat ja aktsepteerivamat suhtumist oma kehasse. 

3) PAREM TASAKAAL JA KOORDINATSIOON.  Idamaist tantsu iseloomustab eelkõige eri kehaosade liigendatud ja isoleeritud liikumine. Tantsu regulaarne harrastamine aitab kehal ja ajul paremini toime tulla igapäevaelust oluliselt erinevate ja keerukamate liikumistega, mille tulemusena paranevad nii tasakaal kui koordinatsioonivõime . 

4) PAREM RÜTMITUNNETUS. Idamaise tantsu rütmid on väga mitmekesised ja tantsu harrastaja õpib muuhulgas tõlkima muusikat ning rütme liikumisteks. See arendab lisaks koordinatsioonile ka muusikalist kuulmist, rütmitunnetust ja tähelepanuvõimet. 

5) PAREM ENESEHINNANG. Idamaine tants õpetab märkama ja väärtustama nii oma sisemist kui ka välimist ilu, seda imetlema ja väljendama. Idamaise tantsu liikumised arendavad keha plastilisust, muutes selle nõtkemaks ja graatsilisemaks. Juba lühiajaline treening teeb kehahoiu avatumaks, pehmemaks ja enesekindlamaks. 

6) ESINEMISOSKUS. Enesekindluse kasvamisega paralleelselt kahaneb hirm olla tähelepanu keskmes ning kasvab julgus ja oskus esineda, ennast vabalt väljendada ja publikuga suhelda. See aitab kaasa ka paremale esinemisoskusele muudes valdkondades, mis nõuavad rahvahulga ees olemist ning inimeste tähelepanu võitmist ja hoidmist. 

7) KOGNITIIVSED VÕIMED. Tantsutehnika, -kombinatsioonide ja koreograafiate õppimine annab koormust mitte ainult kehale, aga ka mõistusele. Kombinatsioonide harjutamine ja meeldejätmine treenib muuhulgas ka neid aju osasid, mis on seotud mäluga. Korrapärane tantsutreening vähemalt kord nädalas kasvatab seega ka aju võimekust. 

8) LOOMIGULISUS. Et idamaine tants on oma olemuselt improvisatsiooniline, arendab selle tantsu harrastamine ka loomingulisust. Juba baasliigutusi on võimalik loominguliselt kombineerida ning lisada neile isikupäraseid elemente, mis võimaldab tantsijal iga tantsutreeningu jooksul oma isikupära ja loomingulisust avastada ja arendada. 

9) TUGEVAM KONTAKT NAISELIKKUSEGA. Kõhutants on oma olemuselt ja väljendusviisilt vägagi naiselik. Tantsus väljenduvad kohati elegantselt ja graatsiliselt, kohati plahvatuslikult ja elektriliselt, aga alati siiralt elurõõm, erinevad tunded, kirg ja mängulust. Tihti kiirgub kõhutantsijatest sensuaalsust ja naiselikkust ilma, et nad selleks sõrmegi oleksid liigutanud.

MIDA SELGA PANNA KÕHUTANTSU TRENNI?

Tundi sobib riietus, milles on esiteks mugav ja vaba liikuda, painutada, venitada; teiseks, milles tunned ennast kaunilt ja naiselikult. Riietus võiks olla kihiline, et vastavalt liikumise intensiivsusele oleks võimalik riideid vähemaks võtta ja juurde panna. Õpetajal on tähtis näha õpilaste puusade ja põlvede liikumist, s.t. riietus peaks olema selline, et need ei jääks kanga varju. Kõige paremini sobib kergelt liibuv riietus nagu joogapüksid või retuusid ja pluus. Puusade liikumise paremaks tunnetamiseks ja esiletoomiseks seo puusadele veidi raskust lisav sall või rätik (võib, aga ei pea olema spetsiaalne kõhutantsu rätik). Tantsida sobib kõige paremini paljajalu, aga ka sokkis või tantsimiseks või võimlemiseks mõeldud sussides. 

Soovituslik on kanda juukseid sellises soengus, et neid oleks mugav vastavalt vajadusele kinni panna ja lahti teha. Väldi suuri ja raskeid ehteid, tugevaid parfüüme. 

TÕOTUS

Õpetajana tõotan:

• jagada heldelt oma teadmisi ja oskusi, ning tunnustada nende allikaid;

• ausalt tunnistada, kui ma ei tea vastust;

• õpetada tõearmastust, mitte aga tõde;

• olla kannatlik ja julgustav;

• austada iga õpilase eripärasid ja kaitsta neid ka teiste ees;

• kohelda iga õpilast lugupidavalt kui võrdset;

• tagada õpilase kehaline ja vaimne terviklikkus;

• aidata õpilasel ületada hirm, süütunne, kahtlused ja valu, kui tal peaks seda vaja olema;

• pakkuda õpilastele rõõmsat, nauditavat ja arendavat, samas distsiplineeritud puhkust igapäevaelu stressist.

Sellest lähtuvalt on minu kohustus:

• olla, nii hästi kui oskan, eeskujuks tantsija, õpetaja ja inimesena, aga ka igavese õpilasena;

• inspireerida tantsimisest rõõmu tundma;

• hoolitseda vastavalt oma võimalustele selle eest, et õpilased hoiavad tantsides oma keha ja tervist, teadvustavad idamaise tantsu ajalugu ja peavad lugu selle kultuuritaustast;

• põhjendada oma veendumusi ja tegusid, väljendada õigustatud ja asjakohast kriitikat, lähtuda oma südametunnistusest ja väärtustest;

• seista vastu isikutele ja suhetele, kui need selle tõotusega võetud kohustuste täitmist takistavad. 

Õpilaselt ootan:

• uudishimulikku ja avatud suhtumist, julgust ning lugupidamist õpetatava materjali, teiste õpilaste ja õpetaja suhtes;

• pühendumist, järjepidevust ja enesedistsipliini tundidest osavõtmisel ja püstitatud eesmärkide poole pürgimisel;

• küsimuste või murede korral avatud kommunikatsiooni;

• kannatlikkust ja enesesõbralikkust.