“Samavõrd, kui tants on füüsiline, on ta vaimne ja mõtteline praktika.”
Liis Vares, tantsuõpetaja ja koreograaf
Tantsides ja tantsu õppides kipume keskenduma sellele, mis on nähtav - keha liikumisele ja tehnikale. Ent sama oluline, kui mitte olulisem, on see, mis toimub meie kahe kõrva vahel. Sisekõne roll tantsimisel on kaalukas - uuringud on näidanud, et meeleseisund ja sisekõne mõjutavad otseselt lihaste koostööd, tasakaalu ja paindlikkust. Tantsijad, kelle sisekõne on positiivne, saavutavad parema lihaskoordinatsiooni ja neil on ka väiksem vigastuste risk. Kui viimane mõte enne liigutuse sooritust on toetav ja positiivne, mõjutab see kohe kehahoiakut ja liigutuse kvaliteeti. Näiteks mõte "kerge ja tasakaalus pea lülisambal" võib anda hoopis parema tulemuse kui "mu kael on täna nii kange".
Negatiivne sisekõne väljendub tüüpiliselt stampmõtetes nagu "ei saa", "ei oska", "ei taha" ning on ego viis kaitsta end võimaliku ebaõnnestumise, pettumise ja kriitika eest. Näiteks mõte "ma ei saa seda sammu selgeks, see on liiga raske,” tõmbab ootused iseenese suhtes alla. Kui sooritus ei õnnestu, teeb see vähem haiget, sest vaim oli ebaõnnestumiseks juba valmis. Samuti võimaldab selline mõte omistada ebaõnnestumise põhjus mingile välisele asjaolule (nt „see samm oli kõigi jaoks liiga keeruline”), mitte enda ebapiisavusele.
Inimene, kes on kogenud palju teravat kriitikat, võib ise omaks võtta kriitilise sisemise hääle. Kui ta ennast ise enne teisi kritiseerib, on kriitika justkui tema kontrolli all ja välised hinnangud teevad vähem haiget. Mõned proovivad negatiivse sisekõnega ennast motiveerida. Näiteks mõte “mul tuleb see tants kohutavalt välja” võib tekitada kiireloomulise vajaduse rohkem harjutada. Ent selle mõtte tagajärjel suureneb hoopis stress ja väheneb enesekindlus, mis omakorda tekitab kehas pingeid ja piirab keha võimet vabalt liikuda. See omakorda väljendub viletsas soorituses.
Praktilised soovitused:
Vaheta negatiivne sisekõne positiivse vastu. Proovi enne keerulise sammu või kombinatsiooni sooritamist öelda endamisi: "Ma teen seda enesekindlalt ja kergelt"
Ole oma mõtetest teadlik. Pane oma sisekõne tähele. Kas see toetab või pärsib sind?
Lõdvesta keha ja meel. Keskendu hingamisele ja tule mõtetest ära kehatunnetusse.
Ole enda vastu lahke. Kui mõni samm kohe ei õnnestu, ütle endale: "Mis täna ei õnnestu, seda oskan homme!"
Kriitika vs analüüs
Oluline on mõista, et kriitika ja analüüs on kaks erinevat asja. Analüüs võimaldab meil tähelepanelikult ja neutraalselt, hinnanguvabalt vaadelda nii enda kui ka teiste sooritust, tuvastada kohad, kus on arenguruumi, leida viise, kuidas saaks paremini, ja tehtud järeldusi oma treeningus rakendada. Analüüs on konstruktiivne, lahendustele keskendunud ja arendav protsess, mis aitab liigutuse olemust süvitsi mõista. Kriitika on hinnanguline ja keskendub vigadele, rõhutades ebaõnnestumisi ning jättes inimese sageli enesekaitsepositsioonile. See võib murendada enesehinnangut, tekitada hirmu eksimise ees ning seega pärssida loovust ja arengut. Seal, kus kriitika tekitab passiivsust ja enesekaitset, loob analüüs turvalise keskkonna, kus inimene tunneb end julgustatuna ja motiveerituna õppima.
Kui analüüsime teise tantsija esitust, peaksime lähenema talle empaatia ja lugupidamisega. Trennis kaasõpilaste tantsu analüüsides kasutame toetavat sõnavara ja tooni ning peame meeles, et iga tantsija on oma arengus erinevas punktis. Keskenduda tuleb sellele, mida teise tantsija sooritus meile õpetab, mitte sellele, kuidas see võrreldes sinuga (või kellegi teisega) paistab.
Mõned näpunäited:
1. Keskendu tugevustele
Alusta positiivsetest aspektidest, mida märkad tantsija soorituses, näiteks tema energia, lavaline olek, liigutuste voolavus või tehniline täpsus.
Sobiv sõnastus:
"Tal oli täpne rütmitunne ja tants voolas ühtlaselt koos muusikaga"
"Mulle meeldis tema siiras naeratus, see pani tema tantsu elama"
"Tema liigutustel oli tugev energia ja ta hoidis mu tähelepanu kuni lõpuni välja"
Sobimatu sõnastus:
"Kõik oli okei, midagi erilist ei märganud"
"Ta tantsis paremini kui enne"
"Üldiselt oli hea, aga natuke lahjaks jäi"
2. Ole konkreetne ja paku lahendus
Väldi hinnanguid ja üldistusi. Kui sulle esitus ei meeldinud, siis tuleb vaadata selle mulje sisse ja küsida endalt täiendavalt: miks? mis oleks võinud paremini olla? mida ma ise teistmoodi teeksin? Tagasiside andmisel alusta sellest, mis oli tugev.
Sobiv sõnastus:
"Pööre oli muusikasse, aga veidi tasakaalust väljas. Kui pöörde algul jalad rohkem koos hoida, tuleks pööre sujuvam"
"Käed olid voolavad ja pehmed, aga kui need liiguksid täpsemalt muusikasse, oleks efekt suurem"
"Sammud olid puhtad, aga kui käte liigutustel natuke hoogu maha võtta, läheksid need sammudega paremini kokku"
"Kehahoid oli suursugune ja väärikas, aga kui sõrmi rohkem koos hoida, oleks üldmulje graatsilisem"
Sobimatu sõnastus:
"Ta teeb seda valesti"
"See tants on tal harjutamata"
"Ta ei oska tehnikat"
"See ei olnud hea esitus"